Õppematerjalis esitatud ekraanipiltidel on näha Photoshopi CS2 versioon, vanemate või uuemate programmiversioonide kasutajad ärgu sellest kohkugu - funktsioonid toimivad versioonidel enamasti analoogselt (on küll ka suuremaid erinevusi).

Järjestan siia peatükki asjad, mida peaks kas teadma või läbi mõtlema enne kui tööga peale saab hakata.

Dokumendi avamine 

Olemasolev foto, pdf-dokument või pildifail: file > open. Teise variandina lohista varem üles otsitud fail avatud programmiaknasse. 

Tühi tööleht avaneb: file > new. Määra dokumendi parameetrid: Preset (avaneb nimekiri varem salvestatud formaatidega). Alternatiivina sea parameetrid ise: 
    - width – dokumendi laius (saad määrata kas cm, mm, pikslid jne), 
    - height – dok kõrgus (sama jutt), 
    - resolution – ehk pildi punktieraldus: pilt koosneb punktidest ehk pikslitest, pildi teravus oleneb punktide tihedusest. Resolutsiooni formaat märgitakse punktides tolli kohta (alati). Valikuaken pakub on ka punkti sentimeetri kohta, aga ära ennast sellega harjuta, toll on etalon. Faili andmetes on seotud nii resolutsioon, faili mõõtmed kui faili suurus. Kui muuta resolutsiooni, aga jätta muutmata faili mõõtmed, siis faili suurus (baitides) muutub. Seega pole mõtet näiteks monitorilt näidatavat pilti jätta suuremale resolutsioonile kui monitori enda punktieraldus võimaldab.
 
Üldreegel dokumendi resolutsiooni valikuks vastavalt eesmärkidele: pilt monitorilt vaatamiseks – 72dpi; print – 200dpi; trükk – 300dpi.

Pikslites kui mõõtühikutes töötamine vajab esialgu harjumist. Selle veeru laius siin on 700 pikslit, resolutsiooniga 72dpi. Üks toll, milles need 72 punkti esitletakse, võrdub 2,54cm-ga. 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 

Illustratsiooni tegema hakates soovitan esmalt järele mõelda MIS OLUKORRAS SA PILTI SOOVID KASUTADA, mis on  töö peamine eesmärk. Kui tead juba ette, et kollaaž läheb plakatile ja plakat trükki, alusta kohe 300dpi-ga. Kui sa selles päris kindel ei ole, tee ikka 300 - väiksemaks saab asja alati teha, suuremaks ei saa. Õigupoolest saab, nubmri saab suurema kirjutada, aga pildikvaliteet sellest paremaks ei lähe.

Lisaks punktitihedusele pea silmas ka dokumendi enda suurust. Kui lõppeesmärk on A1 poster, võib sinna peale minev illustratsioon olla esialgu pea samasuur - võite lõpuks soovida, et terve poster näitakski vaid üht illustratsiooni, sel juhul on teil selleks võimalused olemas. 

Kui oled kindel, et teed parasjagu väiksemat skeemi, hoidke punktitihedus ikkagi 200 peal ja pildi suurus soliidne. Kui muutute detailseks, ei pruugi hõre pilt pisidetaile normaalselt näidata. 

All võrdlus punktitiheduse ja pildi suuruse seosest: 
[1] originaalpilt
[2] väiksem punktitihedus - jooned on hägused ja ei sobi sellisel kujul esitlemiseks
[3] ainus võimalus väiksema tihedusega pildi näitamiseks - tihedus on sama, mis pildil [2] aga suurus peab terava pildi saamiseks olema väiksem.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Dokumendi salvestamine 

Oluline: mitte jätta tähelepanuta save ja save as erinevust. Kui teed muudatusi olulise faili juures ja valid save, siis kaotad originaalfaili. Kui originaali säilitamine on oluline, siis vali alati save as.

Kui teed failide juures muudatusi, mille käigus on tekkinud uusi pildikihte, soovitab PS faililaiendiks alati .psd ehk Photoshop Document. Selles variandis saab failiga edasi töötada, kihid jäävad lahti. Küll aga ei saa materjali vaadata arvutis, kus PS puudub, samuti ei soovita printimisse viia PS faili. Esiteks on see liiga suur, teiseks ei pruugi printeriarvutis programmi olla. PSD ei sobi ka esitlusfailiks. Kui oled töö lõpetanud, vali save as käsklusele järgevalt ilmuvast kastist faililaiendiks näiteks .jpeg. PS küsib siis veel lisaks pildikvaliteedi kohta, sealt soovitan valida maksimumi (12). 
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Image size, canvas size 

Pealtnäha sarnased käsud, aga sisuliselt väga erinevad. Image size muudab dokumendi numbrisuurust (punktitihedust ja küljepikkusi), muutes ka pilti ennast – pilt muutub kas suuremaks või väiksemaks. Canvas size muudab töölehe füüsilist suurust, ehk lõikab pildi servadest väiksemaks või lisab olemasoleva pildi ümber puhast tööpinda juurde. Kujutis pildil jääb endise suurusega. Ilmuv käsukast on sarnane uue puhta töölehe avamisel ilmuva kastiga (vt ülalt). Katseta canvas size käsu kasti Anchor (kust mida liidetakse/ära lõigatakse). 

Allpool lihtne näide punktitiheduse kohta. Pilt on illustratiivne: vaatad praegu monitoripilti, trükiversioon sellest on pisut teine. Vasakpoolne pilt on monitori jaoks sobilik, parempoolset punktitihedust on kolm korda vähendatud.




- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Seebikarbid ja ilmastik

Vaata alati oma pildipank kriitiliselt üle. Seebikarbiga või halli ilmaga tehtud pilt ei pea töös poriseks ja häguseks jääma, selle kõige turgutamiseks on Photoshopil häid vahendeid (kontrasti lisamine, värvide kirkuse lisamine, värvide mahakeeramine - õhtustel piltidel saab vähendada sinist). Proovi, mida teevad valikud menüüst Image > Adjustments.





- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Stilistika

Loo oma ühe töö illustratsioonidele läbiv stilistika - värvitoonide valik, täpsus/lohakus, väljapeetus/hoogsus. Joonisematerjali juures proovi paljusid kombinatsioone, et saaksid hinnata, milline neist paremini töötab. Kombineerida võiks täisvärvi ja ainult jooni, puhast värvipinda ja piirjoonega värvipinda, puhast värvipinda ja viirutatud pinda, tugevat ja pastelset värvi, peenikesi ja jämedaid jooni, puhtaid põhivärve ja murtud toone.




Liiga palju puhtaid põhitoone koos on harva hea. Proovi kasutada mustvalge kõrval esmalt ainult ühe värvitooni eri astmeid heledast tumedani või selle värviga kontaktis oleva spektri võimalusi (nt roheline koos rohelisega läbi kollase ja läbi sinise). Mööda ei saa panna ka kahe tooni kasutamisega. Mustvalge asemel võite näidata kogu pilti vaid läbi ühe tooni (duotone). Proovige ka ainult mustvalge erinevate efektidega. Siin peate kontrollima, et oluline info märkamatuks ei jääks.

!! Vaatejooniste puhul on oluline meeles hoida, et tegemist ei ole reaalsusega. Vaataja suhtes on aus seda omadust rõhutada. Nii saamegi kombineerida värvilist ja mustvalget, objektide läbipaistvust (mis aitab tihti pilti loetavamaks muuta - mitu asja on korraga näha), kasutada eriefekte ja graafilisi abivahendeid (teksti, numbreid, jooni, rõhutusi), näidata läbivalt õnnelikke inimesi jne. 




- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Järgmise sammuna on oluline kõik oma erialagraafikaoskused Photoshopi edukaks kasutamiseks tööle panna. Erialaselt ei kasuta me seda programmi ju üldse mitte ainult fotode kruttimiseks, vaid loome kompleksseid visuaale, mis koosnevad harilikult hästi erinevatest allikatest pärit graafilisest materjalist.

Annan allpool mõned soovitused teiste programmidega koostatud töö integreerimiseks Photoshoppi.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

AutoCad

AutoCadis võiks sooritada kõik peenemad tööd joonistega, kõik vajalikud objektid hatchida (kas täisvärvi või vajaliku viirutusega) ning soovitavalt salvestada joonisest mitu erinevat varianti: eraldi failina näiteks tänavad, haljastus, hoonestus. Failid salvestada PDF failiks - see failitüüp ühildub Photoshopiga ning tema headuseks on tausta ("valge paberi") puudumine. Nii saad tegeleda ainult joonte või värvitud pindadega ilma valge "paberita" joonte all. See lubab joonist esitada teiste asjade peal, nii saab anda head visuaalset efekti või lihtsalt ruumi kokku hoida. 

Alumisel pildil on eraldi kihtidena tänavate hall, jalgradade valge ja pargiosa täisvärv, millele on lihtne puulehtede kribu-krabu peale Photoshoppida. Pealmise kihina on AutoCadist eraldi salvestatud puude valged rõngad ja valge viirutus, mille saab kõigele eelnevale otsa tõsta. Nüüd saab soovi korral Photoshopis timmida halle värve, pargi rohelist ja puude valget ning lisada vajalikud selgitavad tekstiosad. 
 

Konkursitöö visuaal koostöös KINO maastikuarhitektidega 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -  
SketchUp

Puhas Skp mudeli fail (sellel kujul, nagu te sellega SketchUpis töötate) reeglina esitluseks ei sobi. Püüdke seda vältida nii tihti, kui vähegi võimalik. 

SketchUpi puhul mudeli mõneks tuntud failitüübiks salvestamine ei õnnestu, siin programmis tuleb kasutada Import käsklust. Valida saab erinevate pildifaililaiendite vahel, tähele tuleks panna salvestamise akna Options nuppu (punktitiheduse määramise võimalus). 

Pildifaili salvestamise juures võiks jällegi teada seda, milleks te pilti soovite kasutada. Vaikimisi määrab programm pildifailile optimaalse, seega üsna madala andmemahu ja ühtlasi madala punktitiheduse (pane siin tähele, et jutt puudutab hetkel SketchUppi ennast, mitte Photoshoppi). SketchUpi salvestamisakna valikust Options saate määrata oma faili suuruse. Maksimaalseks pildi pikema külje pikkuseks on 9999 pikslit – see on üsna ekstreemne, aga ülisuure väljatrüki teravuse tagamisel asendamatu.

Õige suuruse kätteleidmine tahab natuke harjumist ja eelkõige katsetamist. Mõned ligikaudsed soovitused:

-          Kui soovite illustratsiooni kasutada harilikul A4 paberilehel, siis võiks pildi laius olla umbes 18cm (jääb ruumi köitmisribale). Sellise pildi saamiseks võite mudeli laiuseks pikslites valida 1400.

-          Kui seesama suurus ei lähe printimisele, vaid jääb monitorilt vaadatavaks, võib pikslilaius jääda 600 ringi.

-          Maksimaalselt lai, 9999 piksli laiune pilt on trükikojakõlbulik 80cm laiusena, plotteriga prindituna võiks ta venitada maksimaalselt 120cm laiuseks.



Näide Skp mudelipildist,  millel on piirjooned välja ning varjud sisse lülitatud. Parempoolsel on kaotatud ära taust (SketchUpis kasuta menüüd Styles; Photoshopis märgista nt. tööriistaga Magic Wand ja kustuta). Parempoolsel, Photoshopiga töödeldud pildil on lisaks vähendatud mudeli sinist tooni miinumumini (Image > Adjustments > Hue and Saturation) ning lisatud kontrasti (Image > Adjustments > Brightness and Contrast)
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Ortofotod 

Ortofotod on hea allikas, mille abil luua vaatajale adekvaatset pilti kas objekti asukohast ja/või ümbritsevast situatsioonist. Google Maps on tänasel päeval Eesti kohal piisavalt ebatäpne ja hägune selleks, et seda esitlusfailides kasutada. Bing Maps pakub (hetkel veel vaid Tallinna kohta) linnulennuvaates kaarti, mis on võõra kohaga tutvumiseks ideaalne - näha on kõik olulised tehis- ja looduselemendid, hariliku ortofotoga võrreldes lisab väärtust vaatenurk, mis näitab pilti ruumiliselt. Selguvad puude ja hoonete kõrgused ja ühtlasi ruumi proportsioonid. 

Paljudel omavalitsustel on loodud oma kaardirakendused, lisaks aitab tihti Regio. Suurima andmebaasiga on Maa-ameti kaardirakendus www.maaamet.ee > Maa-ameti Geoportaal > Ava Eesti kaart. Avanenud kaardil saab määrata kas kaardivaate, ortofoto või mõlema kombinatsiooni (kaardi ülanurgast vasakult). Kaardi käsitsemise menüüd brauseri ülaosas (suurenda-vähenda-liiguta jne) pakuvad kaardikihtide korraldamise võimalust (nupp "kaardikihtide valik ja legend" kõige vasakpoolsem, ristkülikutega). Siit saab sisse ja välja lülitada näiteks katastriüksuse tunnusnumbrit ja piire. Kaardi kõrvalt, parempoolsest menüüst leiame näiteks teenuse "kaardirakendus", mis lubab soovitud paiga kohta avada näiteks mullastiku- või ajaloolised kaardid. Viimase puhul käib täpsem navigatsioon taas vasakul legendiaknas, kust saab valida kaartide vanust ja tüüpi.

Allpool on näide Tartu linna kombineeritud kaardist ja selle töötlusest. Antud juhul on sisse lülitatud Maa-ameti lihtne kaardipilt.



Antud juhul on kinnistupiiride kollane ja linna hoonestatud ala hall väga ühe tugevusega värvitoonid, neid on teineteisest raske eristada. Soovisin antud kaardiga demonstreerida Maarjamõisa ülikoolilinnaku ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi sarnast distantsi südalinnast, aga samas erinevat linnaruumilist situatsiooni. Kinnistupiirid demonstreerivad maakasutust päris hästi - põllumajandusmaal on suured kinnistud, linna seest eristuvad haljasalad, korruselamud on suuremate ja individuaalelamud pisemate kinnistutega. Selleks oli plaan tõsta kinnistupiire paremini esile. 

Valisin Image > Adjustments > Hue and Saturation (kiirklahvid klaviatuuril Ctrl+U), valisin rippmenüüst kollased toonid ja lisasin neile maksimaalselt tumedust (Lightness). Järgmisena vähendasin pildi üldist värvierksust, valides rippmenüüst Master ja vähendades omadust Saturation. Hea tulemuse andis ka pildile kontrastsuse lisamine, mis rõhutab tumedaid ja heledaid toone ja nõrgestab halle (Image > Adjustments > Brightness and Contrast). Punased mummud võib joonistada kas pintsli, pliiatsi või geomeetrilise kujundi tööriistaga (Custom Shape Tool vasakul tööriistaribal või klaviatuuri kiirvalik U).



Sarnaselt saab Photoshopi abil mistahes kaardipildil enda jaoks tarbetut vältida ja vajalikku infot rõhutada. Lõpptulemust esitledes tuleb originaalallikale viidata.