See õppematerjal on koostatud osana Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri üliõpilaste arvutiõppest. Alustame Adobe Photoshopi sissejuhatusega esimese kursuse esimesel õppesemestril, programmi tegelik tundmaõppimine kestab aga töö käigus pidevalt. Kasulikku teavet võivad siit aga leida ka kõik teised photoshopi-huvilised. Materjal ei pretendeeri kindlasti detailset ülevaadet andvaks juhendiks, pigem on siia kogutud rida nõuandeid, mida juhendamistundides kõige tihedamini on tulnud korrata.

Iga ülesande lahendamiseks on alati mõistlik valida kõige sobivamad vahendid ja meetodid. Kõikide maastikuarhitekti töös ette tulevate graafiliste eesmärkide täitmiseks Photoshop mõistagi ei sobi. Paljudeks asjadeks on see aga asendamatu ning kuna tegemist on väga võimalusterohke ja paindliku programmiga, võime ta tihti appi võtta.

Õppematerjali ülesehitus

Programmiga esimese kontakti saavutamiseks tarvilikke õppematerjale on kõikjal küllaga – käesolev materjal alustab sealt, kus olulisemad nupud ja programmi tööpõhimõte on käes. Esimesi samme saab õppida väga detailsete juhendite järgi  siin (mitmete arvutigraafika programmide õppematerjalid, autor Mario Metshein) või siin (inglisekeelne materjal kõiksuguste õpetustega alates lihtsatest asjadest kuni eriefektideni).

Õppematerjali põhilisteks õpieesmärkideks on:

-          anda soovitusi pilditöötlusprogrammi edukaks kasutamiseks illustratsioonide loomisel;

-          selgitada digitaalse ja trükigraafika baasnõudeid ja tehnilisi mõisteid;

-          tuua välja erialast lähtuv spetsiifika programmi kasutamisel.

Õppematerjali läbija

-          oskab valida sobivad ja optimaalsed töövõtted erialase illustratsiooni loomiseks,

-          omab teavet sellest, kuidas luua esitluskõlblikke illustratsioone ning

-          teeb vahet digitaalseks esitluseks ning trükiks sobival graafilisel materjalil.

Õpiobjekt on esitatud kolme põhipeatükina – alustamine, kollaažitehnika ja nõu. Esmased soovitused selgitavad, milleks te peaksite enne pihtahakkamist valmis olema, selgitatakse paberiformaate, punktitihedust ja teisi möödapääsmatuid tehnilisi parameetreid. Lisaks antakse ülevaate failitüüpidest, mida vaatejoonise või kollaaži puhul kõige tihedamini tuleb kombineerida. Uurime, mis on neis erinevat ja millised on igaühe võimalused. Teine peatükk keskendub kollaažitehnikale. Kolmandas peatükis antakse soovitusi programmi potentsiaali ärakasutamiseks oma eesmärkide poole liikumisel – ära on toodud valik efekte ja stilistikat, mille juures on selgitatud viise, mille abil konkreetse lõpptulemuseni võiks jõuda. Lisaks tuuakse välja erialaspetsiifikast tulenevaid soovitusi pildimaterjali töötlemisel. Kõige lõpus on võimalik kontrollida, kui palju õpitust on meelde jäänud – kordame üle kõige olulisemad asjad, mida töötades võiks katkematult meeles pidada. Peamine teadmistekontroll on muidugi töötegemine ise, õppematerjali kasutavate maastikuarhitektuuri üliõpilaste jaoks lisandub siia tagasiside kontakttundides ja lõpphindamistel.

Õppematerjali veebiversioon täieneb jooksvalt. Kui oled kord leidnud, et see on sulle kasulik, siis pöördu ikka tagasi.

Nutti ja pealehakkamist!

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 

Kogu õppematerjal on täiendatud autori illustratsioonidega, kui ei ole teisiti märgitud. Materjali kasutamisel väljaspool seda kodulehte tuleb autorile viidata.