Toon kollaažitehnika eraldi peatükina välja, sest minu meelest on siin Photoshopil erialase töö tegemisel põhiroll.

Kollaaž ei pruugi tähendada ainult erinevatest fotodest soovitava tulemuse kokkukleepimist. Erialane illustratsioon on paljudel juhtudel kõnekam, kui foto kombineeritakse aluskaardi, tehnilise joonise, selgitavate viidete-tekstide ja vaatajat abistava muu graafilise materjaliga. Lisaks on oluline pildi efektsus – see on sageli erialase kollaaži põhifunktsioon: korrektse mulje saaks oma tööst edasi anda hoopis näiteks tehnilise kolmvaatega. Kollaaž peaks ideaalis looma vaatajale plaanitud keskkonnast mulje, tekitama mingi emotsiooni. Seejuures on kollaaž peaaegu alati ebaõige – mõnd elementi on rõhutatud, mõni jäetud meelega tagaplaanile, kombineeritud on reaalseid ja ebareaalseid asju ja efekte, ebakorrektne võib olla perspektiiv ja pildi osade omavahelised proportsioonid. Kõik see aitab ühte kaadrisse koguda vajaliku mulje kontsentreeritult.

Kogu materjali!

Kiire ja korraliku töö tagamiseks on sul ideaalis aja jooksul kogutud korralik (digitaalne) pildi- ja miks mitte ka füüsiline materjalipank – kangad, paberimaterjal ajalehest kartongideni, akvarellid, markerid, maketikraam (sammal, kivid-kruusad, oksad) ja muu taoline. Pildipanka tasub koguda standardolukordi ja materjale, näiteks erinevates tegevustes inimfiguure ja loomi, taevaid koidust ehani ja päikesepaistest tormini, nii raagus kui lehtes puude figuure, taimekooslusi, erinevaid võsasid ja heinamaid, põllumajandusmaastikke ja tänavavaateid. Lisaks tulevad kasuks erinevad kõrge tõenäosusega alati vajaminevad materjalid: murupind, asfalt, laudis, kruus, tellised jne. Kui võimalik, pildistage neid pinnaga risti. Juba perspektiivis oleva pildi olukorrale vastavaks väänamine võtab tarbetult aega ja võib jääda ebaloomulik. Kasuks tuleb ka pildikogu standardobjektidest: autod, lendavad linnud, õhupallid, liblikad – kõik üle vindi ideaalne või „õnnelik“, mis võib tööle positiivsust lisada. Mõnikord on muidugi tarvis hoopis sünget elementi, ka need võiksid olla käepärast. Soovitan täiesti tõsiselt materjale koguda ja need loogiliselt arhiveerida: ei kooli-, ega konkursitöid tehes või enne projektitähtaega pole enam reaalne sellega tegeleda. 

Eeltööd

Alustage jälle kõige olulisemast – millist sõnumit töö peaks kandma ja millised on otsesed füüsilised nõudmised pildile (kui suur see peaks olema – kas tekstifaili sees illustratsioonina, üle A1 formaadis postri projekti põhivisuaalina või hoopis meetritesuurusel bänneril välireklaamina?)

Milline alusmaterjal on olemas ja milline tuleks luua? Ideaalsel juhul käige asukohas endas ise pildistamas. Kellegi teise fotode kasutamise puhul tuleks autorilt luba küsida ja kaaluda töö juures autorile viitamist.

Talvine foto võib alusfailiks olla väga tänuväärne – roheline kraam ei ole jalus, vaated on avatud, lume valge lubab end hõlpsasti millegi muuga asendada. Alustada võib aga ka hoopis tehnilisest mudelist, näiteks SketchUpis ehitatud maapind hoonete ja kahemõõtmelise infoga (asjade ulatus ja asukoht maapinnal, võib-olla ka varjud). Liiga detailset mudelit ei pruugigi ehitada, muu on mõnikord lihtsam hiljem peale kleepida. Võib ka üldse ilma aluspildita pihta hakata, kleepides töö täiesti erinevatest osadest kokku, aga siin on oht kaotada referents, perspektiiviga eksida ja seega vaatajale tarbetult valetada.


NÄIDE I
Lihtsa mulje edasiandmiseks võib kasutada paari üksikut võtet. Sama tulemuse võib saavutada ka teiste sarnaste võtetega, käesolev on üks võimalus paljudest.

Originaalfotole võib juurde kruttida päikeseloojangut rõhutavat sooja tooni. Võid proovida näiteks Image > Adjustments > Color Balance ning lisada punaseid, kollaseid ja lillakaid. Selle asemel või sellele lisaks võite sooja mulje jätmiseks proovida ka Image > Adjustments > Selective Color. Avanenud menüüakna ülaosast saab valida värvitooni, mida manipuleerida ning anda just sellele soovitud varjundi. Siin on lisatud valgetele kollast ning mustadele magentat. 



Antud ülesanne nõuab valgusinstallatsioonide eksponeerimist sellel kaldapealsel. Üks lihtne võimalus on kasutada soovitud elemendi maketti ning kleepida maketipilt fotole.


Kindlasti kontrolli, et maketifoto on pildistatud ligikaudu sarnases rakursis, mis taust. Lisaks veendu, et taust ja kleebitav element oleksid sarnastes värvitoonides. Kui pole, siis kruti (antud juhul siniseid maha ja punakaid juurde). 

Kui kasutad elemendi väljalõikamiseks lassot, soovitan määrata ülal lisamenüü kastis Feather nulli asemel vähemalt 1, nii ei jää üleminek tausta ja elemendi vahel ebaloomulikult terav. 


Kui elemente on tarvis kasutada mitu, on neil teineteisega võrreldes erinev rakurss. Perspektiiv! Kui korrektset fotot ei ole käepärast, saab häda pärast olemasolevat elementi manipuleerida. Siin on esmalt Edit > Free Transform või lühemalt Ctrl+T pööratud kuubik peegelpilti. Selleks vajuta abivõrgu ilmumisel paremklahvi ning vali Flip Horizontal - kuubik peegeldatakse horisontaalsuunas. Tahapoole jääv objekt on mõistagi esimesest väiksem. Suuruse muutmisel hoia kindlasti all klaviatuuri Shift-nuppu. Nii jäävad asja proportsioonid suuruse muutmisel samaks. Ükskõik, kuidas seda venitada, nii pikkus kui laius muutuvad ühte moodi. Perspektiivi muutmiseks hoia all Ctrl klahvi, nüüd saab iga punkti venitada ühekaupa. Ühtlasi tuleta meelde näiteks joonistamiskursuse perspektiiviõpetust.



Olukord on kõigele vaatamata ebaloomulik - aitab vari. See, kui korrektselt sa varju suudad toota, oleneb su tehnilisest taibust, tähelepanuvõimest ja viitsimisest. Kuidas ja kuhu jäävad sellises olukorras varjud? Korrektne oleks tumendada vaataja poole jäävaid kasti külgi ja lisada natuke langevat varju - päike on nähtaval ja ju ta mingit varju tekitab. Kõige lihtsam on kastide ja maapinna kokkupuutepinda kergelt tumendada. Selleks on tark tekitada uus töökiht tausta ja kastide vahele, valida pipetitööriistaga pildilt tumedam toon, valida Brush (paremklahviga töölehel vali hägune otsik) ja tõmba kasti alla mõned tumedamad kriipsud. Kui jooned on liiga teravad, vali hägusem otsik. Pisut peenema otsikuga võid maapinna ja kasti murdejoont veel rõhutada. Varjudega töökihile võib lisada pisut läbipaistvust. Lõpptulemus selline:



NÄIDE II
Päevasest pildist ööpildi tegemine võib olla väga lihtne, kui baaspildiga on vedanud. Antud juhul toimib peaaegu ainsa nipina Image > Adjustments > Invert, aga toimib ainuüksi seetõttu, et täpselt need kohad pildil, mis öösel peaksid olema tumedad, on baaspildil rõhutatult heledad ja vastupidi - päevased varjus kohad toimivad pilti pahupidi pöörates valgustusena. Aitab ka see, kui baaspilt on (praktiliselt) mustvalge, sest Invert pöörab pahupidi ka värvitoonid - rohelisest saab lilla, kollasest sinine jne. 



Mahakrutitud värvitoone saab vajadusel pärast Invertimist uuesti juurde lisada. Allpool on Image > Adjustments > Color Balance lisanud kollast, punast ja magentat. 

Öine taevas, eriti linnakeskkonnas, ei ole kunagi päriselt tume ja tähine. Tänavavalgustus peegeldab väga tugevalt taevasse, eriti, kui on pilvine ilm. Pahupidi pööratud helehallist taevast sai üsna ühtlane tume taevas, selle asemele on lihtne kleepida midagi muud. Algajal võib olla lihtne vajalik tükk mõnest taevafotost lihtsalt välja lõigata ja oma kohale kleepida. Nutikam oleks kasutada maski, ehk häälestada oma töökihid nii, et programm näitaks musta taeva asemel piksleid taevafoto samalt kohalt, ilma, et me taevast midagi ära kustutaksime. Nii on lihtne taevast töö käigus veel nihutada ja kohendada. Tüki väljalõikamisega me seda teha ei saa. Maskimist selgitab paljude teiste hulgas näiteks see juhend: http://designshack.net.

Kui tundub, et taevas ei anna ikka veel soovitud efekti, võib proovida Photoshopi töökihtide esitluse imenuppu Blending. Selle leiad töökihtide akna ülaosast, vaikimisi ütleb see Normal. Kui nüüd valikutes versioone vahetada, esitatakse aktiivse kihi piksleid kogu temast allpool olevate kihtide pikslite suhtes erinevate loogikate järgi. Olulisimat rolli mängib pikslite hele-tumedus, mida siis intensiivistatakse, omavahel kokku liidetakse või jäetakse üldse kuvamata. Soovitan alati kogu nimekirja läbi proovida, võid nii endalegi teadmata väga võimsa efekti luua. Kõige lihtsam on valida Blendide nimekirjast teine valik ja vajutada siis klaviatuuri nooleklahve, sedasi ei pea akent eraldi klõpsima, valikud vahetuvad klahviga. 

Antud juhul jäi sõelale Hard Light, mis esitab nüüd taeva hoonega võrreldes palju kollakamalt. Kollast võib pildi ühtlustamiseks nüüd taeva kihilt kas maha keerata või hoonepildile seda juurde lisada. Lisaefektina on kõige viimasel pildil rõhutatud maja peasissepääsu valguse peegeldamine maapinnale. Kasutasin lihtsalt hägusa otsikuga pintslit ja heledamat värvi. Sirge pintslijoone saamiseks tee esmalt joone alguspunktis pintsliga üks täpp, hoia siis all Shift-klahvi ja vajuta klõps joone lõpp-punkti. Kahe määratud punkti vahele tekitatakse nüüd sirgjoon. Sama asi kehtib ka pliiatsi ja kustutuskummi tööriistadega. 



Lõppviimistluseks on valik hoone ülakorruste aknaid tumendatud - kõikides ruumides siin tuled korraga ei põle. Pildi peal on lisaks esitatud hoone korruseplaan. Siin on tegemist hariliku joonisega, kus mustad jooned on valgel taustal. Valitud on lihtsalt jällegi üks Blendidest - Multiply, mis jätab nähtavale ainult musta ja ei kuva valget.











- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Lisan siia jooksvalt erinevaid näiteid, mis kontakttundides jutuks tulevad või mis üliõpilases kõige enam küsimusi tekitavad või peavalu valmistavad. Kui kasutad e-õppe repositooriumist alla laaditud Pdf versiooni, siis tema on staatiline.