Järgnevalt on kirja pandud mõned nõuanded olukordadeks, millest te võite end tihti leida. Kuna programm on väga võimekas, võib täpselt neid samu asju teha ka hoopis teisel moel, seega ärge võtke kirjapandut ainsa tõena. Nõuanded on jagatud peatükkidesse, loodetavasti on nad sedasi võimalikult lihtsasti läbitavad. Vajaliku märksõna leidmiseks kasutage otsinguvõimalust Ctrl+F.

(1) TÖÖKIHID
Kõige olulisem nõu töökihtide haldamise juures on:
-  hoolikalt jälgida, mis töökihiga te töötate. Kui valed asjad satuvad valel ajal valele kihile, ei anna neid teineteisest hiljem enam mitte kuidagi eraldada;
-    laduda töökihid teineteise suhtes kõige loogilisemasse järjekorda;
-   kirjutada nimed nii paljudele kihtidele kui vähegi võimalik. See tundub tülika ülesandena, aga on väga paljukihilise töö puhul asendamatu.

Eraldi töökihte ja olemasolevate asjade duplikaate võiks alati tööd tehes olla pigem vähem kui rohkem. Tarbetud töökihid võiks aga kokku tõsta, seda eriti mahukate tööde puhul, kus te olete kasutanud paljusid tekstivälju või geomeetrilisi kujundeid, mis tekitavad sisestamisel automaatselt eraldi töökihi. Kokkutõstmist nõudvad töökihid tuleks kihtide aknas ära märgistada (ctrl-klõps mitme kihi märgistamiseks või esimese ja viimase kihi märgistamine shift-klahvi all hoides) ja valida hiire paremklahvi alt Merge Layers.

Kihte saab ka grupeerida või kihtide nähtavaks-nähtamatuks muutmise "silma" ikoonil paremklõpsuga värvikodeerida (pilt vasakul).







- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 
(2) SELEKTSIOONID
Kõige tihedamini on meil oma projekti illustreerimiseks tõenäoliselt tarvis pilte muuta, kruttida ja lõikuda ja siin on oluline valida kõige optimaalsem viis olulise või ebaolulise selekteerimiseks. 

Kuna kõige lihtsam on ühevärvilisest taustast vajalikku objekti välja lõigata, siis soovitan koguda endale võimalikult rikkalik pildipank tüüpiliste kollaaži või vaatejoonise jaoks vajalikest asjadest - puudest-põõsastest, inimfiguuridest - ja seda neutraalsel taustal. 

Kui head asja pole parasjagu käepärast, peame leppima objektidega kireval taustal ja püüdma seda võimalikult täpselt, aga ennastsäästvalt taustast välja selekteerida. 

Originaalpilti võib alati püüda pisut kruttida - võime sellega hea õnne korral saavutada midagi neutraalse tausta taolist. Kui see meid ei päästa, tuleb lõigata manuaalselt, nagu kääridega. Valida saab nüüd kas sulepea- või lassotööriista vahel, oleneb, millega te ise pigem harjunud olete. Lasso puhul kontrollige alati lõikejoone lõiketäpsust Feather (töölaua kohalt menüüde alt). Kõige selgem lõikejoon on 0-piksline, mida suurem number, seda hägusem joon. 

!! Inimeste väljalõikamisel soovitan kasutada 1 piksli teravust lõikejoont (oleneb muidugi pildi suurusest ja punktitihedusest) - sedasi sulandub kollaažile kleebitud figuur loomulikumalt oma ümbrusega. Kui olete lõikejoone juba tõmmanud ja avastate, et teravus on 0, saate seda hägusemaks muuta ka hiljem, valides paremklahvi alt feather. Mööndustega saab funktsiooni kasutada ka teist pidi: kui oleme lõikejoone tõmmanud häguselt, saab seda teravustada, aga mitte nullini, vaid teravuseni 0.2. 

All: [1] lõikejoon 0px; 
[2] lõikejoon 2px; 
[3] mõnes olukorras võib aidata mõni lisaefekt, mis annab märku, et tegemist on ettekujutusega, pildiga, mis ei olegi reaalne. Nii figuuril kui serval lõikejoon 0px. Sarnase efekti annab näiteks värviliste ja mustvalgete või kerge läbipaistvusega objektid kollaažil.



Kui soovime originaalpildist lõigata välja mingit konkreetset kujundit, saame seda teha olemasoleva figuuri järgi, näiteks geomeetrilised kujundid, tekst jms. Šablooni figuur peab selleks olema selgepiiriline. Ühevärvilise tausta selekteerib raskusteta välja tööriist Magic Wand. Kui taust ei ole täiesti ühtlane, saame töölaua kohalt muuta näitajat Tolerance. See määrab, kui palju hiireklõpsu alla jääva piksliga sarnast tooni piksleid selektsiooniga kaasa tuuakse. Kui šabloon on selekteeritud, muudame aktiivseks "paberi enda" ja kujund ongi käes. Kasutage sama loogikat, mis paberi ja kääridega töötamisel: šabloon on pealmine kiht, mille abil kantakse paberile lõikejoon. Lõige ise tehakse mitte šablooni, vaid ikka paberisse (all pildil).


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
(3) VÄRVITOONID

Värvide kruttimiseks on Photoshopis väga palju võimalusi. Esimesel kokkupuutel võib olla raske nende erinevusest aru saada. Vaatame allpool olevat näidet.

Pilt [1] on originaalfail, milles on kasutatud ilma ühegi värvivarjundita valget, musta ja nende vahelisi halle. Kui tekib tahtmine midagi neist teist tooni kruttida, oleme pigem raskes olukorras. Lihtsam on värvilist muuta mustvalgeks, kui värvitut värviliseks. Kui kasutada menüüd Image > Adjustments > Color Balance, peaks teoreetiliselt muutuma kogu pildi tonaalsus. Külge hakkab see aga ainult hallile [2], must ja valge jäävad mustaks ja valgeks.

Image > Adjustments > Hue/Saturation muudab samuti juba olemas olevaid värvusi, mustvalge pilt laseb end mõjutada ainult hele-tumeduses [3].

Image > Adjustments > Selective Color on üks funktsioone, mis mustvalgele külge hakkab. Siin lisanduvad harilikele värvikanalitele ka must, neutraalne ja valge, mida nüüd muuta saab. Lisades neutraalsele mingit tooni, annab manipuleerida hallidega [4]. Nüüd on lihtne ilmunud värvitoon Hue/Saturation-funktsiooniga parajaks viimistleda [5]. Viimane on mu enda meelest kõige mugavam ja loogilisem funktsioon - korraga saab mõjutada nii kogu spektrit (Hue), värvi intensiivsust (Saturation) kui hele-tumedust (Lightness). Kui aga tahta värvida halli asemel hoopis valget või musta, toimib edukalt taas Selective Color [6].












Ettevaatust! Kunagi ei maksa sellises olukorras hakata värvipindu lihtsalt värviämbriga visates solkima (keskmine pilt reas siin allpool). Väga palju paremat tulemust ei anna ka pinna selekteerimine ja siis värvimine (parempoolne) - kvaliteet läheb ikka alla!






- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
(4) JOONED

Minu enda jaoks on jooned Photoshopi üks nõrkadest kohtadest. Me peame siiski jooksvalt meeles pidama, et tegemist ei ole joonistamiseks ja joonestamiseks mõeldud programmiga ja nii mõnedki kitsaskohad tuleb seega andeks anda. Kõigele vaatamata on (vähemalt sirgete) joonte tõmbamiseks mitmeid erinevaid variante. 

Võtame näiteks lihtsa olukorra, kus kujutada tuleks tänavatevõrku. Heaks jooneks on olemasolev kaart (alus, skanneering, skeem) oma töö võtmes ümber töödelda. Tänavate märkimiseks peaksime kasutame erineva jämedusega ja tooniga jooni. Millised on siin meie võimalused?



[1] Lasso
Lasso või Pen tool'i vahel valimine on maitse- ja harjumise asi. Mõlema tööpõhimõtetega saate tutvuda mistahes programmi algtutvustuses. Mõlemad lubavad nurgelist selektsiooni (lasso puhul peate siin vältima vabakäe ja magnetlassot - need kaks tekitavad rohkem jama kui asi seda lihtsustust väärt on), millega saab anda päris hea ja isikupärase efekti.
[2] Lasso + Stroke
Igale selgepiirilisele kujundile saab määrata äärejoone. See on üks vähestest ja parimatest võimalustest Photoshopis jooni tõmmata. Funktsioon töötab ainult juhul, kui objekt on töökihil ilma taustata. Taustaga liidetud objekti ümber piirjoont tõmmata ei saa. Kui objekti kiht on aktiivne, valime töökihtide akna alumisest äärest ikooni F või Fn (Add a Layer Style), valime sealt kõige alumise, Stroke. Nüüd saame valida äärejoone parameetrid: paksuse, värvitooni ja asetuse - objektist väljaspool, seespool või piirjoone peal.
[3] Brush
Vabakäe pintsli- või pliiatsijoonel on väga harva oma koht. Soliidseks tööriistaks muutub pintsel koos Shift-klahviga. Iga täpp pintsliga on nüüd ankrupunkt, mille vahele tekib pintslilöögi laiune sirgjoon.
[4] Line tool
Geomeetriliste kujundite tööriistakomplekti joonefunktsioon on kohmakas, kui tõmmata suunda muutvat joont. Iga järgmise lõigu alguspunkt on vaja väga täpselt seada (või uus joon hiljem õigesse kohta nihutada) ja see teeb protsessi aeganõudvaks. Lisaks erinevad kujundite joonistamise ja uute töökihtide tekkimine programmiversiooniti. Vanematel versioonidel tekib iga kujundiga koos uus töökiht (st sadu kihte ühe tänavaskeemi puhul), uuematel liidetakse iga uus kujund eelmistega ühele kihile, mis muudab võimatuks iga tüki eraldi paikaliigutamise. Mõlemad variandid on minu meelest pigem viletsad.

-   -   -   -   -   -   -   -   -

Joonte näitamisel on oluline teha endale selgeks igas olukorras parimad joonepaksused ja -tüübid. Läbivalt peene joonega skeem on küll filigraanne, aga ei pruugi olla lõpuni ilmekas. Läbivalt liiga jämedate joontega töö astub aga raske sammuga ja mõjub kohmakalt ja robustselt. Proovige alati kombineerida erinevaid joonepaksusi, punktiire ja joonte hele-tumedust.

Photoshop ei tee punktiirjoonte tõmbamist lihtsaks. Üks variant on kasutada tekstirida ja kirjutada teksti asemele punktid, sidekriipsud, alakriipsud (numbrid, tähed jne). Võimalusterohkeks muudab selle nõksu asjaolu, et meil on võimalus valida kõikide kirjastiilide erinevate punktide või mistahes teiste sümbolite vahel. 

!! Geomeetriliste kujundite funktsiooniga tehtud objektide piirjooned töötavad šabloonina tekstireale (kolmas tulp allpool pildil). Pärast kujundi joonistamist valige tekstitööriist ja juhtige kursor kujundi piirjoonele. Kursorit muidu ümbritsev kastike muutub kaldjooneks ja lubab nüüd mööda piirjoont kirjutama (või punktiiri tõmbama) hakata. 

Teine variant punktiirjoone loomiseks on luua ise pintsliotsik, mille juures on võimalik valida pintslilöökide automaatne vahekaugus (spacing).

All: [1] piirjoon joonetööriistaga (line); [2] rectangle + stroke; [3] rectangle + text; [4] piirjooneta






Stroke-funktsiooni juures pange tähele, et jämedate piirjoonte puhul on piirjoone nurgad ümarad. Siin aitab, kui valite piirjoone asukohaks mitte outside, vaid center või inside. Siin peate muidugi tähele panema, et piirjoonega kujund näib nüüd vaiksemana kui varem. 

-   -   -   -   -   -   -   -   -

Kõverjooni saab tekitada kas ovaalidele piirjooni tõmmates, või kui sellest jääb väheks, siis mistahes kujundi abil. Free Transform või olemasolevast valikust võetud geomeetrilise kujundi puhul Transform Path lubab ühe valikuna funktsiooni Warp. Kujundi peale ilmub ruudustik, mille iga joont ja äärepunkti saab venitada ja nihutada (prooviga ctrl ja shift kombinatsioone). Nii saame tekitada vajaliku kujundi, millele nüüd Stroke-funktsiooni abil piirjoon anda.









.